Foto
Tiit Veermäe
Enne Nüüd

Kiek In De Kök

Audio

Mina, Kiek In De Kök, olen linna kuulsaim ja kõrgeim kaitsetorn ning esimene, mis ehitati tulirelvade ajastu nõudmiste kohaselt! Pikk Hermann paistab kõrgem, aga ta on ka palju kõhnem ja mis peamine, seisab kõrge klindi peal. Minu ümber kuhjati juba üle 300 aasta tagasi kokku palju pinnast ning minu kaks alumist korrust on maa alla maetud, mistõttu ma paistan madalam ja matsakam. 

Esialgu nimetati Kiek In De Köki Bolemani sauna taguseks uueks torniks. 1577. aastal kasutati nime Kyck in de Kaeken ja 1696. aastast pärineb praegugi käibiv Kiek in de Kök, mis alamsaksa keeles tähendab „kiika kööki”. Minu kõrgelt kuuendalt korruselt võis vaadata lähedal asunud elumajade köökidesse või linna piirava vaenlase tegevusele tema „köögis” ehk lähtepositsioonidel, näiteks Tõnismäel.

Tõsisemad tuleristsed sain ma Liivi sõjas, kui Ivan Julma väed 1577. aastal jaanuarist märtsini linna piirasid ning praeguse Kaarli kiriku kohalt kivi- ja raudkuulidega pommitasid. Kroonik Balthasar Russow kirjeldab, kuidas vaenlane torni nii ööl kui ka päeval tulistas, kuid ei suutnud sellele suuremat kahju teha. Bastionide rajamise tõttu jäi minu korpus umbes 12 meetri jagu maa sisse. 18. sajandi teisel poolel kaotasin sõjalise tähtsuse ja läksin riigi valdusse. Siin hoiti muu varustuse hulgas ka püssirohuvaate ning mind kutsuti püssirohutorniks.

19. sajandi esimesel poolel asus mu alumisel korrusel jääkelder. Tsaar Aleksander II andis mind Kaarli kogudusele ning siis rentisid siin ruume raskejõustikuklubi, arhiivihoidla ja muud asutused. 1880ndail kaaluti, kas teha minust Toompea veetorn. 1930. aastail hakati arutama võimalust kohandada mind sõjamuuseumiks. Siis tahtis siia kangesti elama tulla soome-eesti kirjanik Aino Kallas. 1958. aastal anti mind Linnamuuseumile. Nõukogude ajal olid siin ägedad fotonäitused, nii et mind nimetati ka fototorniks. Praegu olen koos naabertornidega kindlustuste muuseum. Siit saab mööda müürikäiku läbi Neitsitorni ja Tallitorni Lühikese jala väravatorni – ja vastupidi ka. See on linna pikim müürikäik!