Linnamüüri sosinad Audio

4 KM
1h 20 MIN

Kuulus Revali kaitsemüür ja veel kuulsamad tornid … Kõige esimesed olid ilmselt väravatornid, aga nende järel hakkas üle linna torne kerkima kui seeni pärast vihma. Esialgu olid tornid veel väikesed, peaaegu poole väiksemad kui praegu näha, ja linnamüür niisamuti. Aga 15. sajandi algusest, kui tulirelvad ja suurtükid üha enam lahinguid otsustama hakkasid, kerkisid nii müür kui ka tornid kõrgemaks ning suurem osa Revali torne sai hobuseraua kuju.

Vanalinna tornide ja müüride ümbrus oli keskajal justkui keelatud tsoon – kaitseala! Niisama siia edasi-tagasi patseerima tulla ei olnud lubatud. Kui just mõni lõbutüdruk müürivahes ei patseerinud, neid siin ikka nähti. Isegi nunnade saun lõhuti maha, sest kaitsemüüri ja sauna vahel oli sõjamehel kitsas hobusega liikuda. Veidi salapärane ja müstiline on see linnaruum linnamüüri kõrval tänagi. Just pimedal ajal võib õhus kuulda siin liikunute sosinaid!

Stoltingi Torn Audio

Linna vanimad tornid olid ilmsesti väravatornid, aga mina kuulun kindlasti vanimate tavatornide sekka. Peale Kiek in de Köki olen ma linnamüüris veel üks sõõrjas torn tavapäraste hoburauakujuliste kõrval. 

Bremeni Käik ja Torn Audio

Olen Bremeni käik ning torn, aga nimetatud nõnda mitte Põhja-Saksa linna, vaid siinse linnakodaniku järgi, keda tunti ka Bremerina. 

Munkadetagune Torn Audio

Munkadetagune torn sai oma nime asukoha järgi – seisan otse keskaegse linna ühe tähtsaima asutuse, dominiiklaste Püha Katariina kloostri taga. 

Hinke Torn Audio

Hinke, Hinken, Hincken, Hindrik, Henken … – sajandite vältel on minu nime kirjutatud väga mitmel moel. Aga olgu minu nimega, kuidas on, siis enda peaaegu sada aastat kadunud naabri vastu ma ikka ei saa: tema on kandnud Kuradi Ema või Kuradi Vanaema (Duveldoer, Tuefels-Grossmutter) nime. Kusjuures see tuli inimese, majaomaniku Johannes Duvelsmoderi nimest! Nagu ka minu nimi, mis arvatakse olevat pandud läheduses elanud raeteenri ja tallipoisi järgi.

Assauwe Torn Audio

Vanasti elasid linlased küllalt vahetult ühes loomadega. Mitte vaid kasside ja koertega nagu tänapäeval, vaid ikka hobuste, lehmade, sigade ja muude pudulojustega. Loomad olid eluliselt vajalikud! Linna loomad käisid soojal ajal iga päev linnast väljas müüriäärsetel karjamaadel. Sinna pääsesid nad Karja värava kaudu – 19. sajandil lammutatud Karja värava tornid olid minu head naabrid. Väidetavasti olen minagi saanud nime karjus Assauwe ehk Asso järgi, kes tõenäoliselt võis olla eesti verd mees. 

Pikk Hermann Audio

Minu nimi, Pikk Hermann, tähendab pikka sõdalast või suurt pealikku. Pika Hermanni torn on linnas kõige tähtsam ja kõrgun üle kõige! Tõsi, praegune, aastatega paisunud Tallinna kõrgeim punkt asub hoopis Nõmmel, aga minu ajaloolist tähtsust see ei vähenda.

Patkuli Trepp Audio

Kuigi paljude pilke püüavad siin esimese asjana Stenbocki maja sambad, pakub Patkuli trepp lisaks silmailule ka osaluselamust neile, kes teevad ainuõige otsuse üles ronida. Pealegi, Stenbocki majas asub ammu juba valitsus, nii et sinna on nagunii asja vaid väljavalituil. 

Nunnatorn Audio

Olen väga vana, juba 14. sajandi algul rajatud torn, aga minu nimi läks keskajal kaduma. Alles 1738. aastal on mainitud uut nime Cyster-Thurm ehk Nunnatorn. 

Tornide Väljak Audio

Tornide väljakul toimub iga päev justkui lakkamatu linnamüüri tornide paraad! Kui hakata lugema Nunne tänavalt ehk lõuna poolt, siis algab vaatemäng Nunnatorniga, järgnevad Saunatorn ja Kuldjala torn, Nunnadetagune torn ja Loewenschede torn …

Paks Margareeta ja Suur Rannavärav Audio

Olen meie linna tornide seas kuulsaim maamärk. Mina, Paks Margareeta, juba mere poolt tulijaile märkamatuks ei jää! Ma pole küll nii kõrge kui mõni teine torn või kirikud, aga see-eest olen suur ja lai. Kahtluseta olen siin linnas kõige laiem ja kõige paksumate müüridega.