Kolm Munka

Seisame siin Taani Kuninga aias selleks, et viidata ajalooliselt olulise hooviala lugudele ja legendidele! Oleme kavandina sündinud 2011. aastal linna korraldatud ideekonkursi käigus Simson von Seakylli (Aivar Simson) ja Paul Männi tööna „Kolm”, päevavalgust nägime aga alles 2015. aasta sügisel Kapiteli finantseerimisel. Meid on kokku kolm: 2,5 meetri kõrgused pronksist „Ootav munk Ambrosius”, „Palvetav munk Bartholomeus” ja „Jälgiv munk Claudius”. Kujusid täiendavad valguslahendus ja infotahvel linnamüüril.

Aed, mida kõige vanemates kirjades kutsuti lühikeseks mäeks (mons brevi) ning mis sarvena eendus pika mäe (mons longhi) ehk praeguse Toompea küljest, on kandnud keskajal ka Marstalli ehk Tööhoovi mäe nime. 19. sajandist, juba erastatuna on seda kutsutud Nestleri, Liemanni ja Sieversi aiaks, hiljem ka Kuninga aiaks ning tänapäeval Taani Kuninga aiaks. 

18. sajandi lõpust, kui aiaala ümbritsevaid torne elamuteks hakati kohandama, on teada mitu kummalist lugu, mille põhjal võib piirkonda pidada kummituste kantsiks. Kui linna vanimaks kummitustorniks võib pidada Tallitorni, siis kõige enam kummituslugusid on kogunenud Lühikese jala väravatorni kohta, kus rohkem kui sajandi vältel asusid elukorterid. Levinuim kummitus ongi olnud munk või must munk või koguni mitu munka korraga. Enamasti on munk esinenud hiiglasliku valguskujuna, vahel palvetavana ning vahel manitsevate ja maailmaparanduslike sõnumite edastajana, tema nimeks arvati olevat Justinus. 

Viimati nähti munka 1980ndate keskel vanalinnapäevade aegu, kui poolakad väravatorni keskaegsesse vormi taastasid. Kultuuriloolane Jüri Kuuskemaa teab rääkida tornielanikust Arnold Kallasest, kes kord näinud koguni nelja munka korraga tantsimas. Selle põhjal ongi loodud küll mitte nelja, vaid kolme munga kujud.

Väravatornis tegutseva vanamuusika ansambli Hortus Musicus juht Andres Mustonen lasi omal ajal maja õnnistada ja vaimudest puhastada, ehk seetõttu polegi kummitused viimasel ajal enam ilmunud. Kuna väravatorn aga ühendab ajalooliselt ülalinna Toompead ja all-linna, siis arvatakse, et kui võimumängude tekitatud vastasseisud on piisavalt ägedad, peavad mungad taas naasma palvetama.

Nüüd tasub jalutuskäiku jätkata läbi Lühikese jala väravatorni värava otse Pika jala tänavale ja suunduda allapoole all-linna, uhked aadlipaleed kõrgelt Toompealt järele vaatamas.