Loewenschede Torn

Olin arvatavasti all-linna esimene neljakorruseline ringmüüritorn. Nime sain raehärra Winant Louenschede järgi, kes siin müürilõigul kaitserajatiste ehitamise töid juhtis. 

Aastal 1373 valmides olin taldmikult mõõtes 15,5 meetrit kõrge. Torni pääses linnamüüri kaitsekäigult, mis on praegugi teisel korrusel nišina säilinud. Hiljem kasvasin veel ühe korruse võrra ja kosusin 15. sajandi keskpaigaks nii, et olin endistviisi linna kõrgeim ja kogukaim torn. Mind nimetati juba Suureks torniks! Siis aga ehitati valmis linna esimene suurtükitorn Kiek in de Kök, mis ületas pikkuse ja läbimõõdu poolest kõiki teisi.

Kui mul (nagu kõigil kolleegidelgi) kaitseotstarve kadus, hakati mind 18. sajandi lõpul elukorteriteks ehitama. 19. sajandi lõpus elasid siin näiteks Revali tuletõrjemeistrid Barth ja Wagner ning hiljem paljud teisedki linna tähtsad persoonid. Umbes pool sajandit tagasi sigines minu siseruumide pidevate ümberehituste tõttu suisa avariioht, nii et restauraatorid ehitasid mu sisse korruseid hoidvate tugipostide ning vahelagedega raudbetoonkarkassi. Taastati korruste algsed mõõtmed ja laskeavade süsteem.

1980. aastail kohandati mind loodavale Eesti Arhitektuurimuuseumile, mille väljapanek 1990ndate esimeses pooles siin asuski. Praegu on siin aastaid tegutsenud keraamikud, kelle tarvis on paigaldatud korruseid ühendav keerdtrepp ja taas avatud ka Tornide väljaku poolne sissepääs.

Soovitus: pärast Loewenschede torni võib läbi endise torni, nüüdse Lippe kaarkäigu lipsata Tornide väljaku poolele, et imetleda keskaegsete tornide paraadi ja valguslahendusi pargialalt.