Nunnadetagune Torn

Olen väike sadultorn või veidi peenemalt öeldes konsooltorn: nagu teisedki minu tüüpi kaitseehitised, näiteks Tallitorn või peaaegu minu naaber Saunatorn, oleks mind nagu müüri peale istuma pandud. Eriti pisike paistan oma võimsa naabri Loewenschede, aga ka teise naabri Kuldjala torni kõrval. Muide, raehärra Louenschede juhatamisel valmisin millalgi 1370ndate algul minagi. 

Enamik linna torne on nime saanud mõne isiku või asukoha järgi. Esialgu kutsuti mind Nunnadetaguseks ärkliks (arkel ageter den Susteren), kuna seisin Mihkli nunnakloostri tagahoovis. Õdedele laekunud rahaga mind ilmselt püsti pandigi ja küllap pigem tsistertslastest nunnade kaitseks, mitte selleks, et vooruslike Kristuse pruutide tegemistel silma peal hoida. 

Kui minu ilu üles pildistatakse, siis ikka Tornide väljaku poolt, kust ma tänapäeval kõige paremini vaadeldav olen. Kõigile meeldivad minu kaunid ümarkaared – need ühendavad kolme konsooli, mille abil müürile toetun.