Saunatorn

Mind rajati aastail 1371–1372 väikese sadultornina. 1422. aastani kuulusin koos müürilõiguga siinsele tsistertslaste ordu Mihkli nunnakloostrile. Veel varem, juba 13. sajandil oli minu kohal nunnakloostri kolme ja poole meetri kõrgune ringmüür ning lähedal seisis naiste saun. Siit tuleb ka nimi Saunatorn.

Mihkli nunnaklooster oli aadlinaiste – leskede ja üksikpreilide – klooster, mis kauni legendi järgi rajati Taani kuninga Eriku ilmutusliku unenäo põhjal kohta, kus „leidub suvelgi lund”. Pikka aega oli klooster väljaspool linnamüüri ning piiratud omaenda taraga, kuid uus rajatav linnamüür pidi kuninga erivoliniku, rüütel Jens Kanne juhtnööride järgi hõlmama ka nunnakloostrit. 

Klooster pidi müüri ja tornid ehitama oma jõududega. See muidugi ei tähendanud, et nunnad ise müüri laduma hakkasid. Kloostril olid oma varad ja maad, mille arvelt leiti kaitserajatiste ehitamiseks vajalik ressurss. Tsistertslaste mungad on küll väga suured ehitajad, nunnad aga teevad ikka traditsioonilist naiste käsitööd. Sosistamisi aga on räägitud, et siinsed nunnad vahel õhtuti ka prassisid ja lõbutsesid – isegi koos meestega!

1422. aasta ehitusel saavutas minu kivist osa 12meetrise kõrguse. Noil aegadel tekkis nunnadel suur tüli linna raega, sest naiste saun jäi siinse müüri kaitsetänavale ette ning raehärrad nõudsid, et see lammutataks. Sekkuma pidi isegi ordumeister! Lõpuks vana saun likvideeriti ja nunnad pidid endale uued pesemisvõimalused looma. 

19. sajandil oli mu ülaosa varemeis ja see lammutati enne uuendamist 1898. aastal, mil see rekonstrueeriti lähedase Nunnadetaguse torni eeskujul.