Pilstickeri Torn ja Trepp

Minu nimi on Nooleteritaja – just nii mind vanas alamsaksa keeles kutsuma hakati. Mind ehitati vägeva ordulinnuse Pika Hermanni ja Stür den Kerli järel kolmanda vahitornina. 

Tüübilt olen müüri otsa istutatud sadultorn, täpsemini ripptorn ja uhkemini ešogett. Minu eeskujul ehitati veel samasuguseid Paide ordulinnusesse ja Padise kloostrisse. Minu asukohaks sai välismüüri loodenurk, et hoiaksin silma peal läänest ja põhjast läheneval vaenlasel. Just oli valmis saanud ordulinnuse uus välismüüri liin – seal, kus see tänagi kulgeb, kohe kõrge paeklindijärsaku ääre peal. Klindi alla kaevati lai ja sügav vallikraav, et vaenlast eemal hoida. 

Kindlusele lähenejatesse hakati sõbralikumalt suhtuma alles 1960ndail, kui siia rajati jalutajate rõõmuks alt müürijalamilt Toompea vaateplatvormile viiv trepp. Praegu olen tornina rohkem silmarõõmuks ja iluasjaks. Juba üle saja aasta tagasi kujundati minu päiseosa veelgi kaunimaks. Siiski püüan Nooleteritajana anda oma parima, et riigikogulased ja kantseleitöötajad ikka teravad pliiatsid püsiksid.