Tornide Väljak

Tornide väljakul toimub iga päev justkui lakkamatu linnamüüri tornide paraad! Kui hakata lugema Nunne tänavalt ehk lõuna poolt, siis algab vaatemäng Nunnatorniga, järgnevad Saunatorn ja Kuldjala torn, Nunnadetagune torn ja Loewenschede torn …

Siis tuleb väike hingetõmbehetk, katkestus kadunud Lippe torni kohal, kus nüüd on juba aastakümneid müüris sissepääs vanalinna. Uhke rongkäik või – ärgem olgem tagasihoidlik – suur spektaakel jätkub peagi Köismäe torniga, siis tekib Suurtüki tänava läbimurde kohal veel üks pisike paus ning seejärel näeb juba grande finale’na Plate, Eppingi ja Grusbeke-tagust torni. Võimas vaatemäng!

Keskajal kuulus siinne haljasala, nn Nunnakoppel Püha Miikaeli kloostrile. 300 aastat tagasi, kui linnamüüri ümber hakati kuhjama pinnast, et rajada suurtükkide vastu bastionikindlustusi, pidi Tornide väljakule tulema suur Finlandia (Soome) bastion. Linnamüüri ümber kavandatud 11 bastioni asemel valmis lõpuks siiski ainult kolm, siit lähim on Skoone bastion ehk praegune Rannaväravamägi. Siiski kuhjati linnamüüri äärde pinnast päris kõvasti nn Palmquisti reduudi nime all. 

19. sajandi keskpaiku muldvallid tasandati ja rajati haljasala, esialgu rendiheinamaana. Seejärel, 19. sajandi lõpus tehti siia Põllumajanduse Seltsi näituseplats. Ala ehitati täis mastaapseid puust näitusehooneid, millest suurim, nn Rotund hävis alles 1933. aasta tulekahjus. Sel ajal muudetigi endine „wäljanäituse platsi” ala pargiks.

Pärast sõda, 1946. aastast kuni 1961. aastani oli Tornide väljaku nimi Stalingradi väljak! Aastail 1950–1990 võis keskaegsete tornide ja linnamüüri taustal imetleda revolutsionääri ja NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe Mihhail Kalinini kuju. Viimaseil aastail on siin müüride läheduses peetud ka rahvusvahelist lillefestivali.