Nunnade jälil mereväravani

Lood kõrgest soost nunnadest ja kloostrist. Raja alguspunkti jäävat hoovi on nimetatud Nunnade õueks ja Kloostriõueks, aga ka Gümnaasiumi või Kodulinna hooviks. Siin avati Rootsi ajal linna esimene trükikoda ning valmisid esimene eestikeelne grammatikaraamat ja piibel.

Pärimuse järgi asub siin praeguse õigeusu kiriku kohal ka all-linna esimene rajatis – Püha Ventsli kabel. Siinse tsistertslaste kloostri kohta aga rääkis linnarahvas teab mida, kahtlasest mõrvast veel kahtlasemate öiste pidutsemisteni. Reformatsiooni ajal 1525. aastal kargas üks aadlipreilist nunn siit ära ja abiellus lihtsa mehega. See oli emand von Nywenstadt, keda naljaga pooleks on loetud linna naisliikumise rajajaks! Linn ei andnudki kõlvatut naist piiskopile karistamiseks välja.

Tänapäeval pole nunnadest enam suurt midagi järel peale lugude, seevastu kõrgeid ja mehiseid torne seisab siin üksteise kõrval rohkem kui mujal linnas. Tõsi, jalutuskäigu lõpuks jõuame mereväravate juurde, kust leiame linna kõige jämedama torni Paksu Margareeta, mida peetakse vastukaaluks pigem naiselikuks.