Nunnade jälil mereväravani Audio

1.2 KM
45 MIN

Lood kõrgest soost nunnadest ja kloostrist. Raja alguspunkti jäävat hoovi on nimetatud Nunnade õueks ja Kloostriõueks, aga ka Gümnaasiumi või Kodulinna hooviks. Siin avati Rootsi ajal linna esimene trükikoda ning valmisid esimene eestikeelne grammatikaraamat ja piibel.

Pärimuse järgi asub siin praeguse õigeusu kiriku kohal ka all-linna esimene rajatis – Püha Ventsli kabel. Siinse tsistertslaste kloostri kohta aga rääkis linnarahvas teab mida, kahtlasest mõrvast veel kahtlasemate öiste pidutsemisteni. Reformatsiooni ajal 1525. aastal kargas üks aadlipreilist nunn siit ära ja abiellus lihtsa mehega. See oli emand von Nywenstadt, keda naljaga pooleks on loetud linna naisliikumise rajajaks! Linn ei andnudki kõlvatut naist piiskopile karistamiseks välja.

Tänapäeval pole nunnadest enam suurt midagi järel peale lugude, seevastu kõrgeid ja mehiseid torne seisab siin üksteise kõrval rohkem kui mujal linnas. Tõsi, jalutuskäigu lõpuks jõuame mereväravate juurde, kust leiame linna kõige jämedama torni Paksu Margareeta, mida peetakse vastukaaluks pigem naiselikuks.

Nunnatorn Audio

Olen väga vana, juba 14. sajandi algul rajatud torn, aga minu nimi läks keskajal kaduma. Alles 1738. aastal on mainitud uut nime Cyster-Thurm ehk Nunnatorn. 

Kloostri Värav ja Müürikäik Audio

Mind nimetatakse nii Kloostriväravaks (Klosterpforte) kui ka Suur-Kloostri väravaks ning isegi uueks Nunnaväravaks. Tegelikult aga võiksin õiguse ja uhkusega kanda ka Wilhelm Neumanni värava nime. Mecklenburgist pärit kaupmehe poeg Wilhelm Neumann oli üks helge aju, iseõppijast ajaloolane ja arhitekt, kes on teinud palju ära, et nii Revali kui ka Riia linna ajalugu tuntaks ja väärtustataks.

Saunatorn Audio

Mind rajati aastail 1371–1372 väikese sadultornina. 1422. aastani kuulusin koos müürilõiguga siinsele tsistertslaste ordu Mihkli nunnakloostrile. Veel varem, juba 13. sajandil oli minu kohal nunnakloostri kolme ja poole meetri kõrgune ringmüür ning lähedal seisis naiste saun. Siit tuleb ka nimi Saunatorn.

Kuldjala Torn Audio

Olen üks vana Taani-aegne torn. Kõige vanemal ajal on mind nimetatud Nunnade Õue torniks, aga ka Halva Katusega torniks. Varem olin linna poolt lahtise seinaga – selline nagu Neitsitorn veel praegugi. 

Nunnadetagune Torn Audio

Olen väike sadultorn või veidi peenemalt öeldes konsooltorn: nagu teisedki minu tüüpi kaitseehitised, näiteks Tallitorn või peaaegu minu naaber Saunatorn, oleks mind nagu müüri peale istuma pandud. Eriti pisike paistan oma võimsa naabri Loewenschede, aga ka teise naabri Kuldjala torni kõrval. Muide, raehärra Louenschede juhatamisel valmisin millalgi 1370ndate algul minagi. 

Loewenschede Torn Audio

Olin arvatavasti all-linna esimene neljakorruseline ringmüüritorn. Nime sain raehärra Winant Louenschede järgi, kes siin müürilõigul kaitserajatiste ehitamise töid juhtis. 

Tornide Väljak Audio

Siin toimub iga päev justkui lakkamatu linnamüüri tornide paraad! Kui hakata lugema Nunne tänavalt ehk lõuna poolt, siis algab vaatemäng Nunnatorniga, järgnevad Saunatorn ja Kuldjala torn, Nunnadetagune torn ja Loewenschede torn … Siis tuleb väike hingetõmbehetk, katkestus kadunud Lippe torni kohal, kus nüüd on juba aastakümneid müüris sissepääs vanalinna. Uhke rongkäik või – ärgem olgem tagasihoidlik – suur spektaakel jätkub peagi Köismäe torniga, siis tekib Suurtüki tänava läbimurde kohal veel üks pisike paus ning seejärel näeb juba grande finale’na Plate, Eppingi ja Grusbeke-tagust torni. Võimas vaatemäng!

Laboratooriumi Tänav Audio

Olen linna läänepoolse müüri äärne tänav, just nagu Müürivahe tänav teisel pool linna idapoolse kaitsemüüri ääres. Me mõlemad olemegi keskajast pärit kaitsekäigu tänavad – kitsad, veidi pimedad ja salapärased. 

Köismäe Torn Audio

Linnale tüüpilise hoburauakujulise põhiplaaniga tornina olen olemas juba 1360. aastaist alates, kuigi Köismäetaguse tornina on mind esimest korda mainitud alles üle sajandi hiljem. Saksa nimi Reeperbahn ei tähenda siiski lõbumajade ala, nagu on Hamburgi linnas, vaid Revali linna köiepunumistöökodasid – Köismäe asum oli vanalinna ja Kalamaja vahel. 

Plate Torn Audio

Olen ehitatud aastail 1401–1410 kahe vanema ja auväärsema torni Köismäe ja Eppingi vahele. Nime sain ma tornipealik Herbord Plate järgi. 

Eppingi Torn Audio

Mind ehitati 1370ndail, kui linnas läks lahti üks ajaloo kiiremaid ja kestvamaid torniehitusbuume. Tol ajal valmis enam-vähem korraga vähemasti tosin kui mitte enam kaitsetorni! Hansalinn Reval muudkui kasvas ja rikastus, kuid Liivimaal olid rahutud ajad ning oht oli õhus – nii ei saanud kaitserajatisi tähelepanuta jätta. 

Grusbeke-tagune Torn Audio

Mind ehitati, et tugevdada müüri käänukohal asunud Renteni ja teiselt poolt Eppingi torni vahelist lõiku, kui linn hansakaubandusega ehk lihtsalt öeldes venelastele soola müümisega aina rikkamaks sai.

Renteni ja Grusbeke-taguse Torni Müürilõik Audio

Kas minu paekivide vahelt võib leida jälgi või vähemasti hõngu ja aimu Tallinna linna vanimast teadaolevast müürist, 1265.–1282. aastal ehitatud Margareti müürist, mis on arheoloogidele olnud kui püha graal? 

Wulfardi-tagune Torn Audio

Mind nimetatakse Wulfardi-taguseks torniks siin läheduses elanud Wulffard Rosendali järgi, kes oli 1410. aastal torniülem. Wulffard oli kaupmees ja endine Turu bürgermeister, aga Tallinna kolides sattus võlgadesse, pantis kodu ja läks Pirita kloostrisse ülalpeetavaks. Üsna pea kriipsutatigi tornipealike nimekirjast Wulffardi nimi maha, arvatavasti ta surma tõttu.

Paks Margareeta ja Suur Rannavärav Audio

Olen meie linna tornide seas kuulsaim maamärk. Mina juba mere poolt tulijaile märkamatuks ei jää! Ma pole küll nii kõrge kui mõni teine torn või kirikud, aga see-eest olen suur ja lai. Kahtluseta olen siin linnas kõige laiem ja kõige paksumate müüridega.

Stoltingi Torn Audio

Linna vanimad tornid olid ilmsesti väravatornid, aga mina kuulun kindlasti vanimate tavatornide sekka. Peale Kiek in de Köki olen ma linnamüüris veel üks sõõrjas torn tavapäraste hoburauakujuliste kõrval.